Koolielu
Meie koolist
Tallinna Juudi Kool on ainus gümnaasiumi tüüpi juudi kool vabariigis (pühapäevakoolid on Tartus, Narvas, Kohtla –Järvel), milles on meie erinevus mõnedest venekeelsetest rahvuskoolidest (näiteks ukraina ja armeenia), see on juudi keel ja kultuur õppekavas, mis on koostatud Iisraeli haridusministeeriumi poolt. Meil õpetatakse juudi keelt, ajalugu, geograafiat, kirjandust, muusikat, traditsioone. Muidugi on meil eriline klassiväline tegevus, mille aluseks on eesti ja juudi kalendritähtpäevad (ainult juudi kalendris on neid üle kümne).
Me väärtustame juudi kultuuri ja traditsioone, pakume turvalist õpikeskkonda ning toetame iseseisvat mõtlemist ja loovust. Võtmetähtsusega on koostöö õpetajate, õpilaste ja perede vahel, et toetada iga õpilase arengut ja valmistada neid ette vastutustundlikuks ja kriitiliselt mõtlevaks tulevikuks.
Tallinna Juudi Kool toetab õppija arengut, töötades koos turvaliselt, loovalt ja juudi traditsioone hoides.
Tallinna Juudi Kool (TJK) on turvaline õpikeskkond, mis toetub juudi väärtustele ja traditsioonidele ning valmistab õpilasi ette elukestvaks õppimiseks, arendades Tarku, Julgeid, Kriitiliselt (TJK) mõtlevaid ning ennast juhtivaid isiksusi.
Meie kooli eripära
Traditsiooniliselt õpetatakse Tallinna Juudi Koolis järgmisi õppeaineid:
- Juudi tavad (1. – 8. kl.)
- Juudi ajalugu (5. – 12. kl.)
- Juudi kirjandus (10. – 11. kl.)
- Heebrea keel (1. – 12. kl.), õpetaja Iisraelist
Samuti korraldab kool nimetatud õppeainetes aineringe. Nende õppeainete õppekavades arvestatakse tõsiasja et juudi rahva kultuuri- ja ajaloolise pärandi väärtust säilitada ning anda edasi tulevastele juudi põlvkondadele, nii neile kes elavad Iisraelis, kui ka teistes riikides. Eesti ajaloo ,eesti kirjanduse- ja keele tundides käsitletakse üldinimlikke väärtusi kajastavaid teemasid ja eesti ning juudi rahva kultuuri ühendavaid aspekte. Juudi õppeainete valdkonnas pööratakse tähelepanu juudi rahva saavutustele ajaloo, kultuuri, traditsioonide ja vaimsuse vallas. Etnilise Vaheliste suhete kirju ja mitte üheselt mõistetav iseloom, Juudi rahva eksisteerimise tüüpide mitmekesisus teiste neid ümbritsevate rahvastega. Iisraeli rahva kultuuri, keele ,ajaloo ja traditsioonide õppimine loob aluse Juudi Kooli õpilaste enese identiteedi, mis teenib nii nende väärtussüsteemi kui vaimset maailma tervikuna. Israeli ajaloo, kultuuri ja kirjandusliku loomingu õpetamine – on tähtis vahend õpilaste rahvuslikul ja kultuurilisel sotsialiseerumisel.
Igal nädalal toimuvad koolis “SABBATI” tunnid rühmades (1-6 ja 7-12 klassid) ning klassides. Nendes tundides arutletakse probleemide üle, mis on seotud moraali ja eetikaga, traditsioonide, tähtpäevade ja teiste Juudi kalendri tähtsündmustega. Tundidesse tuuakse sisse instseneeringuid,laule ja tantse, mänge, korraldatakse viktoriine ning muidugi SABBATI tervitamine ja ära saatmine (laupäevad)
Traditsioonid
Kooli traditsioonid on esmalt juudi rahvuslikud traditsioonid. Koolis tähistatakse igal aastal kõiki juudi pühi. Igal reedel viiakse läbi sabbati tunnid. Kõikidel traditsioonilistel kooli- ja juudiüritustel peavad poisid kandma spetsiaalset peakatet – pigimütsikest. Juudi õppeainete õpetamine toimub vastavuses juudi rahvuslike traditsioonidega, mis on tähtsaks komponendiks kasvatusprotsessis. Klassiväline töö koolis toimub vastavalt plaanile, kuhu on sisse lülitatud nii juudi, kui ka Eesti Vabariigi tähtpäevad ja pühad.
Juudi pühad:
Rosh Hashana – Uus Aasta
Püha tähistatakse kaks päeva. Esimesel õhtul on tavaks tervitada üksteist sooviga olla kirjutatud Eluraamatusse. Sel päeval loodi esimese inimese ehk inimkonna esiisa Adami.
Väga oluline on kuulata šofari puhumist – see on juudi rituaalne puhkpill, mis on valmistatud loomasarvest.
Jom Kippur – Lunastuspäev
On judaismi üks tähtsaimaid päevi – pühi–paastu, kahetsuse ja pattude andekssaamise päev. Sel päeval lõpetab kümme meeleparanduspäeva.
Püha kestab ligi 25 tundi ning selle ajal loobutakse täielikult söömisest ja joomisest ning järgitakse ka mitmeid muid piiranguid.
Enne Jom Kippuri on kombeks paluda andeks tuttavatelt, kellele tehti ülekohut, keda solvati sõna või teoga.
Sukkot – Lehtmajadepüha
Rõõmus sügisene seitsmepäevane lõikuspüha. Meenutatakse kõrberännakut pärast Egiptusest lahkumist ja elamist lehtmajades ehk puuokstest valmistatud onnides. Ehitatakse Sukka ehk lehtmaja, kus peetakse traditsioonilisi söömaaegu ning õnnistatakse nelja taimeliiki – etroogi (tsitronit), paju, mürti ja datlipalmi oksa.
Simhat Tora – Toora rõõmupüha
Simchat-Tora püha tähistab Toora nädalapeatükkide lugemise aastase tsükli lõpetamist. Sel päeval loeme Toora viimase peatüki ning ühtlasi alustame esimese peatükiga.
Sellel päeval on tavaks rõõmustada ja tantsida koos Toora rullidega.
Hanukkah – Valgusepüha
Kestab 8, tuletab meelde imet, mis juhtus Jeruusalemma Templis pärast vabanemist kreeklaste võimust. Hanukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg – menora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud).
Tu Bishvat – Puude Püha
Tu Bi Shvat ehk Puude Uus aasta (15. Shvat) peetakse varakevadel, reeglina see ajavahemik langeb läänemaailma kalendri järgi jaanuari keskpaigast veebruari keskpaika. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka “puude sünnipäevaks”.
Sel päeval on kombeks istutada uusi puid üle kogu Iisraeli viljakandval maal. Samuti maailma eri paikades söövad juudid sel päeval seitset vilja ja istutavad puid.
Purim – Vabanemise Püha
Purim on looside pidu, tähistatakse kevadel 14. Adaril. 2400 aastat tagasi, Haman, Pärsia peaminister, veenis kuningas Ahasverosi andma käsku kõikide juutide hävitamiseks. Mordechai, juutide juht, ja tema nõbu Esther, kes oli Ahasverose naine, tegi kõike, et päästa oma rahvas. Tuletab meelde rahva ühtsuse ja üks teiste eest hoolivuse tähtsust.
Purim´i ajal on kombeks kanda kostüüme (maskeraad) nii lastel, kui ka täiskasvanutel.
Pessah - Paasapüha
Pesach on juudi rahva tähtsaim püha. See nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes (väljaspool Iisraeli ka 2. ja 8.) päev on pühad, vahepealsed päevad aga pühade argipäevad. Tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiire, et leib jäi hapendamatuks, millepärast pesahi päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka Pesachi hapnemata leiva – matsa söömisega. Traditsiooni kohaselt tuleb kogu pühade ajal süüa matsa’d — õhukesi hapnemata leivakesi, mida tehakse kas rukki- , odra- , nisu- või kaerajahust. Pesachi esimesel õhtul toimub pidulik söömaaeg – Seder, kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad – Hagada lugemised, laulud ja sümboolsed toidud.
Jom ha-Šoa - Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev
Tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. Mälestuspäev, mil austatakse holokaustis hukkunud kuut miljonit juuti ning meenutatakse neid, kes osutasid vastupanu natside tagakiusamisele. Päeva tähistatakse leina, mälestustseremooniate ja küünalde süütamisega. Iisraelis kõlavad sireenid ning inimesed peatuvad vaikseks mälestushetkeks. Koolides, sünagoogides ja kogukondades loetakse ellujäänute lugusid ning räägitakse holokausti ajaloo ja inimõiguste tähtsusest.
Yom Ha-Azmaut - Iisraeli Iseseisvuspäev
Iisraeli riiklik püha, mil tähistatakse riigi iseseisvuse väljakuulutamist 1948. aastal. Päev on rõõmus ja pidulik ning seda tähistatakse ilutulestike, kontsertide, paraadide ja ühiste pidustustega. Paljud pered ja sõbrad kogunevad parkidesse ja randadesse piknikke ning grillpidusid pidama. Iseseisvuspäev väljendab uhkust oma riigi, kultuuri ja ajaloo üle.
Lag Ba-Omer - Lõkketulepüha
Lag BaOmer´i tähistatakse omeri lugemise 33. päeval paasapüha ja šavuoti vahel. Seda peetakse rõõmsaks päevaks, sest traditsiooni järgi lõppes siis rabi Rabbi Akiva õpilasi tabanud katk ning mälestatakse õpetlast Shimon bar Yochait. Püha ajal tehakse suuri lõkkeid, lauldakse ja tantsitakse ning pered käivad looduses piknikel ja väljasõitudel. Mõnes kogukonnas lõigatakse sel päeval väikeste poiste juukseid esimest korda ning lapsed mängivad vibude ja nooltega.
Shavuot – Nädalatepüha
Sel pühal me tähistame Tora saamist Siinai mäel.
Shavuot ehk nädalate püha on päev, mil juudid üle maailma järgivad sajandeid vana tava, mille kohaselt õpitakse Torad terve öö ning valmistutakse Tora taassaamiseks järgmisel hommikul. Üheks nimetatud traditsiooni põhjuseks on see, et Tora saamise päeval 2448. a. ei tõusnud juudid piisavalt vara ning Tema ise pidi neid üles äratama. Et heastada oma toonast käitumist, on juudid edaspidi olnud ärkvel terve selle öö.
Hoolekogu
- Jevgenija Volohhonskaja, lapsevanem, hoolekogu esinaine
- Jelizaveta Mikheeva, lapsevanem, hoolekogu sekretär
- Jana Pinik-Sudareva, vilistlane
- Elizaveta Gofmekler, õpilaste esindaja
- Oleg Matvejev, vilistalaste esindaja
- Faina Gabovitš, õppenõukogu esindaja
- Kirsti Mõisja, õpetajate esindaja
- Sergei Tšekulajev, Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja
- Sofia Liebmann, lapsevanem
Hoolekogu dokumendid:
Saavutused
Aasta | Kuld | Hõbe |
|---|---|---|
2025 | Ratmir Bessonov Liora Laidinen Maija Gilmutdinova Martin Persidski Anna-Ester Pustõnski | |
2024 | Anna Belorusova Daniel Bogovitš Uljana Malinova | Iakov Kofman David Šterenberg Sabina Lomovski |
2023 | Elijah Kelfmann Allan Viderman | Uljana Andrianova Elisa Katariine Kolga Sofia Kravtšuk Milena Skorodumova |
2022 | Aleksandra Tremba Sofja Voinova | Rashel Nicole Armon |
2021 | Simona Betrozova Valerija Grinvald Mark Kritski Heiti Talvik | Darja Berjozova Polina Volohhonskaja |
2020 | Sander Paabo Mark Šafran Anna Galios | Anneli Virts |
2019 | Anita Sõtšugova | Sofija Blümenfeld |
2018 | Veronika Mišeljova | Nikita Šumeev Mark Dorfman |
2017 | Li Lirisman Darja Hutorovskaja Jekaterina Mihhaljova Anna Ivahnenko Rommi Rõvkina | |
2016 | Pavel Fleišer Alina Serkutan Maria Vasjukovitš Artur Viitmann | |
2015 | Edvin Weber Mark Stambler | |
2014 | Julia Nagornaja | |
2013 | Michael-Daniel Litvak | |
2012 | Diana Deborah Armand Jekaterina Berjozova | |
2011 | Mark Varlašev | Oleg Matvejev Anna Lapidus |
2010 | Šošana Kandel | |
2009 | Inna Fleišer | Olga Baškirova |
2008 | Alina Gomon | |
2007 | Anna Karboinova Valentina Veller Andrei Novikov | Alexandra Paskannaja Galina Jevgrafova |
2006 | Marija Golova Julia Rovnik | |
2005 | Lilia Borodkina Betina Ferman Julia Štivelman | Anna Ginsburg |
2004 | Dmitri Borohhov Aleksandr Ganzin Fjodor Krainikov Dina Rubanovitš | Tatjana Fišel Valeria Lavdovskaja Diana-Julia Natalinova Yulia Rodina Nikita Šipilov Alissa Šnaider Polina Tsirkunova |
2003 | Anneli Goltsova Polina Jerenkova | Olga Gabovitš |
2002 | Ilja Borodkin Jelena Gessler Ilona Gomon | Daniil Ivaštšenko Eston-German Kobrin |
2001 | Diana Aronštam | Julia Maslova |
2000 | Elina Elkind | |
1999 | Andrei Mekler | Alina Sorkina |
1998 | Leonid Podvalnõi | |
1997 | Maja Jassmon | |
1996 | Boriss Kulman | Sofia Livšits |
1995 | Georgi Mefodijev | |
1994 | Tatjana Sotnikova | Jekaterina Fiškina Artur Groger Jevgenia Viktorova |
Kooli ajalugu
Meie kool (TJK) on riiklik munitsipaalkool, mis vaatamata märgitud iseärasustele töötab riikliku õppekava alusel ning on suunatud noorte integratsioonile Eesti ühtsesse multikultuursesse ühiskonda.
Püsiv juudi kogukond tekkis Tallinnas 19. sajandi keskel. Pärast Eesti Vabariigi rajamist 1918. aastal tekkis idee ja vajadus juudi kultuuriautonoomia saamisest ning juudi hariduse andmisest.
Esimene kool juudi laste jaoks Eestis rajati Tallinna Juudi Koguduse juurde 1880. aastal, mis oli algkool ning milles opetati ainult moningaid oppeaineid. 1919. aastal asutati Tallinna Juudi Koguduse juurde juudi algkool, kus opetati koiki tollal algkooli oppekavas ette nahtud õppeaineid. Õppekeeleks oli koolis vene keel. Just sellest algkoolist kasvaski mõne aasta parast välja gümnaasium, sest algkooli esimene lend lõpetas 1923. aastal.
TJK AJALUGU (1919 – 1940)
Lastevanemate palvel avati koolis samal aastal 7. klass ning 1924. aasta jaanuaris ka 8. klass, nii tekkiski Tallinna Juudi Gümnaasium (TJG). 1924. aastal lõpetati ka koolihoone ehitus Karu tn 16. Kuni 1925. aasta augustini oli kooli direktoriks Rafael Vydrin, aga pärast seda kuni 1941. aastani Samuel Gurin. Kooli põhikiri oli kinnitatud haridusministri poolt, selles oli gümnaasiumi ülesandeks määratud: anda keskharidust juudi rahvusest lastele, ette valmistada neid kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks ja ühtlasi anda neile teadmisi juudi keelest ja oma rahva ajaloost. 1930. aastatel oli Eestis kolm juudi kooli: gumnaasium Tallinnas, keskkool Tartus ja algkool Valgas.
Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt 1941. aastal olid kõik juudid hukatud, kes ei jõudnud Eestist lahkuda. Tänu nõukogude valitsuse ja kommunistliku partei rahvuspoliitikale ei taaselustunud peale sõda juudi kultuurielu. Eestis kasvas mitu põlvkonda juute, kes ei osanud oma keelt, ei tundnud oma kultuuri, ajalugu ja usku.
1988. aasta märtsis toimus ENSV kultuuriministeeriumi saalis koosolek, kus võeti vastu otsus asutada Eesti Juudi Kultuuri Selts (EJKS). Juba 1988. aasta aprillis registreeriti EJKS Tallinna Linnavalitsuses. Eesti Juudi Kultuuri Selts oli esimene taoline omaalgatuslik juudiorganisatsioon kogu NSV Liidus ja äratas seal suurt tähelepanu. Esmakordselt pärast 47 aastat tähistati 1988. aasta novembris tollase Tallinna 1. Kutsekeskkooli saalis, endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides Karu tn 16, pidulikult gümnaasiumi kauaaegse direktori Samuel Gurini 100. sünniaastapäeva. 1989. aasta sügisel organiseeriti pühapäevakool, mis alustas tööd juba endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides. 1990. aastal avati Tallinna Juudi Kool, mis oli esimene rahvusvähemuse kool taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kooli võeti õpilasi kuni 9. klassini ja kooli tegevust finantseeriti riigi eelarvest. Sellest ajast alates koondus kogu EJKS tegevus Tallinna Juudi Kooli ruumidesse. Kooli esimeseks direktoriks sai Aviva Gluhovskaja, kes nüüd elab USA-s, õppealajuhatajaks aga Lilia Ogurkova, kes elab Iisraelis.
12. aprillil 1992. aastal võeti EJKS-i koosolekul vastu otsus Eesti Juudi Kogukonna (EJK) loomise kohta. Esimeseks EJK esimeheks oli Gennadi Gramberg, kes õpetas koolis ka heebrea keelt. 1994. aastal tunnistati kogukond enne 1940.aastat tegutsenud juudi kogukonna õigusjärglaseks ning kogukonnale tagastati ka koolihoone Karu tn 16. Hiljem tähistati selles kooli 70. ja 75. aastapäeva. Tallinna Juudi Kool ning Eesti Vabariigi Haridusministeerium sõlmisid lepingu Iisraeli Haridusministeeriumiga, tänu millele töötavad koolis heebrea keele õpetajad Iisraelist.
Meie kool oli algul põhikool, kuid üsna varsti tekkisid ka gümnaasiumi klassid – 10. klass, 11. klass ja 12. klass.
Kaks juubelit ühel päeval Tallinna Juudi Koolis
14. oktoobril tähistati kooli saalis pidulikult kahte tähtsat sündmust—85 aastat Juudi kooli avamisest ja 20 aastat Juudi Kooli taasavamisest.
Saalis oli palju külalisi kelle hulgas Tallinna Linnavõimu ja Haridusameti esindajad,samuti kooli lõpetajad enne sõjaeelsest kui ka tänasest päevast. Pidulik aktus algas kooli algusaastate sündmuste tutvustamisest. Tervitussõnadega esenes kooli direktor Igor Iltsenko. Suure huviga kuulasid saalis olijad sõjaeelse perioodi kooli lõpetajate Lii Kaplani ja Rahil Randvee mälestusi. Gennadi Gramberg jutustas oma esinemises kui keeruline oli kooli taastamisprotsesss eelmise sajandi 90. Ndatel aastatel. Pidulik osa lõppes kontserdiga, kus esinesid tallinna Juudi Kooli õpilased. Mälestusväärse sündmuse auks kingiti igale külalisele kooli juubeliks spetsiaalselt valmistatud märk.