Koolielu
Alapealkiri või sissejuhatus
Meie koolist
Tallinna Juudi Kool on ainus gümnaasiumi tüüpi juudi kool vabariigis (pühapäevakoolid on Tartus, Narvas, Kohtla –Järvel), milles on meie erinevus mõnedest venekeelsetest rahvuskoolidest (näiteks ukraina ja armeenia), see on juudi keel ja kultuur õppekavas, mis on koostatud Iisraeli haridusministeeriumi poolt. Meil õpetatakse juudi keelt, ajalugu, geograafiat, kirjandust, muusikat, traditsioone. Muidugi on meil eriline klassiväline tegevus, mille aluseks on eesti ja juudi kalendritähtpäevad (ainult juudi kalendris on neid üle kümne).
Nec penatibus auctor integer letius orci elementum eros aenean accumsan.
Nec penatibus auctor integer letius orci elementum eros aenean accumsan.
Nec penatibus auctor integer letius orci elementum eros aenean accumsan.
Tsitaat, mõte või loosung
Meie kooli eripära
Traditsiooniliselt õpetatakse Tallinna Juudi Koolis järgmisi õppeaineid:
- Juudi tavad (1. – 8. kl.)
- Juudi ajalugu (5. – 12. kl.)
- Juudi kirjandus (10. – 11. kl.)
- Heebrea keel (1. – 12. kl.), õpetaja Iisraelist
Samuti korraldab kool nimetatud õppeainetes aineringe. Nende õppeainete õppekavades arvestatakse tõsiasja et juudi rahva kultuuri- ja ajaloolise pärandi väärtust säilitada ning anda edasi tulevastele juudi põlvkondadele, nii neile kes elavad Iisraelis, kui ka teistes riikides. Eesti ajaloo ,eesti kirjanduse- ja keele tundides käsitletakse üldinimlikke väärtusi kajastavaid teemasid ja eesti ning juudi rahva kultuuri ühendavaid aspekte. Juudi õppeainete valdkonnas pööratakse tähelepanu juudi rahva saavutustele ajaloo, kultuuri, traditsioonide ja vaimsuse vallas. Etnilise Vaheliste suhete kirju ja mitte üheselt mõistetav iseloom, Juudi rahva eksisteerimise tüüpide mitmekesisus teiste neid ümbritsevate rahvastega. Iisraeli rahva kultuuri, keele ,ajaloo ja traditsioonide õppimine loob aluse Juudi Kooli õpilaste enese identiteedi, mis teenib nii nende väärtussüsteemi kui vaimset maailma tervikuna. Israeli ajaloo, kultuuri ja kirjandusliku loomingu õpetamine – on tähtis vahend õpilaste rahvuslikul ja kultuurilisel sotsialiseerumisel.
Igal nädalal toimuvad koolis “SABBATI” tunnid rühmades (1-6 ja 7-12 klassid) ning klassides. Nendes tundides arutletakse probleemide üle, mis on seotud moraali ja eetikaga, traditsioonide, tähtpäevade ja teiste Juudi kalendri tähtsündmustega. Tundidesse tuuakse sisse instseneeringuid,laule ja tantse, mänge, korraldatakse viktoriine ning muidugi SABBATI tervitamine ja ära saatmine (laupäevad)
Traditsioonid
Kooli traditsioonid on esmalt juudi rahvuslikud traditsioonid. Koolis tähistatakse igal aastal kõiki juudi pühi. Igal reedel viiakse läbi sabbati tunnid. Kõikidel traditsioonilistel kooli- ja juudiüritustel peavad poisid kandma spetsiaalset peakatet – pigimütsikest. Juudi õppeainete õpetamine toimub vastavuses juudi rahvuslike traditsioonidega, mis on tähtsaks komponendiks kasvatusprotsessis. Klassiväline töö koolis toimub vastavalt plaanile, kuhu on sisse lülitatud nii juudi, kui ka Eesti Vabariigi tähtpäevad ja pühad.
Juudi pühad:
Rosh Hashana – Uus Aasta
Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam – Esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha.
Jom Kippus – Suur Lepituspäev
Sukkot – Lehtmajadepüha
Simhat Tora – Rõõm Käsuõpetusest
Hannuka
Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos.
Purim – Vabanemise Püha
Tu Bishvat – Puude Püha
Paasapüha
Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast.
Holokausti Päev
Mälestuspäev
Iseseisvuspäev
Lag Ba-Omer
Nädalatepüha – Shavuot
Saavutused
Aasta | Kuld | Hõbe |
|---|---|---|
2021 | Simona Betrozova Valerija Grinvald Mark Kritski Heiti Talvik | Darja Berjozova Polina Volohhonskaja |
2019 | Anita Sõtšugova | Sofija Blümenfeld |
2018 | Veronika Mišeljova | Nikita Šumeev Mark Dorfman |
2017 | Li Lirisman Darja Hutorovskaja Jekaterina Mmihhailova Anna Ivahnenko Rommi Rõvkina | |
2016 | Pavel Fleišer Alina Serkutan Maria Vasjukovitš Artur Viitmann | |
2015 | Edwin Weber Mark Stambler | |
2014 | Julia Nagornaja | |
2013 | Michael-Daniel Litvak | |
2012 | Diana Deborah Armand Jekaterina Berjozova | |
2011 | Mark Varlašev | |
2010 | Šošana Kandel | |
2009 | Inna Fleišer | Olga Baškirova |
2008 | Anna Karboinova Valentina Veller Andrei Novikov | Aleksandra Paskannaja Galina Jevgrafova |
2007 | Marija Golova Julia Rovnik | |
2006 | Lilia Borodkina Betina Ferman Julia Štivelman | Anna Ginsburg |
2006 | Lilia Borodkina Betina Ferman Julia Štivelman | Lilia Borodkina Betina Ferman Julia Štivelman |
2005 | Dmitri Borohhov Aleksandr Ganzin Fjodor Krainikov Dina Rubanovitš | Tatjana Fišel Valeria Lavdovskaja Diana-Julia Natalinova Yulia Rodina Nikita Šipilov Alissa Šnaider Polina Tsirkunova |
2004 | Anneli Goltsova Polina Jerenkova | Olga Gabovitš |
2003 | Ilja Borodkin Jelena Gessler Ilona Gomon | Daniil Jvaštšenko Eston-German Kobrin |
2002 | Diana Aron Štam | Julia Maslova |
2001 | Elina Elkind | |
1999 | Leonid Podvalnõi | |
1998 | Maja Jassmon | |
1997 | Boriss Kulman | Sofia Livšits |
1996 | Georgi Mefodijev | |
1995 | Jekaterina Fiškina Artur Groger Jevgenia Viktorova |
Kooli ajalugu
Meie kool (TJK) on riiklik munitsipaalkool, mis vaatamata märgitud iseärasustele töötab riikliku õppekava alusel ning on suunatud noorte integratsioonile Eesti ühtsesse multikultuursesse ühiskonda.
Püsiv juudi kogukond tekkis Tallinnas 19. sajandi keskel. Pärast Eesti Vabariigi rajamist 1918. aastal tekkis idee ja vajadus juudi kultuuriautonoomia saamisest ning juudi hariduse andmisest.
Esimene kool juudi laste jaoks Eestis rajati Tallinna Juudi Koguduse juurde 1880. aastal, mis oli algkool ning milles opetati ainult moningaid oppeaineid. 1919. aastal asutati Tallinna Juudi Koguduse juurde juudi algkool, kus opetati koiki tollal algkooli oppekavas ette nahtud õppeaineid. Õppekeeleks oli koolis vene keel. Just sellest algkoolist kasvaski mõne aasta parast välja gümnaasium, sest algkooli esimene lend lõpetas 1923. aastal.
TJK AJALUGU (1919 – 1940)
Lastevanemate palvel avati koolis samal aastal 7. klass ning 1924. aasta jaanuaris ka 8. klass, nii tekkiski Tallinna Juudi Gümnaasium (TJG). 1924. aastal lõpetati ka koolihoone ehitus Karu tn 16. Kuni 1925. aasta augustini oli kooli direktoriks Rafael Vydrin, aga pärast seda kuni 1941. aastani Samuel Gurin. Kooli põhikiri oli kinnitatud haridusministri poolt, selles oli gümnaasiumi ülesandeks määratud: anda keskharidust juudi rahvusest lastele, ette valmistada neid kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks ja ühtlasi anda neile teadmisi juudi keelest ja oma rahva ajaloost. 1930. aastatel oli Eestis kolm juudi kooli: gumnaasium Tallinnas, keskkool Tartus ja algkool Valgas.
Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt 1941. aastal olid kõik juudid hukatud, kes ei jõudnud Eestist lahkuda. Tänu nõukogude valitsuse ja kommunistliku partei rahvuspoliitikale ei taaselustunud peale sõda juudi kultuurielu. Eestis kasvas mitu põlvkonda juute, kes ei osanud oma keelt, ei tundnud oma kultuuri, ajalugu ja usku.
1988. aasta märtsis toimus ENSV kultuuriministeeriumi saalis koosolek, kus võeti vastu otsus asutada Eesti Juudi Kultuuri Selts (EJKS). Juba 1988. aasta aprillis registreeriti EJKS Tallinna Linnavalitsuses. Eesti Juudi Kultuuri Selts oli esimene taoline omaalgatuslik juudiorganisatsioon kogu NSV Liidus ja äratas seal suurt tähelepanu. Esmakordselt pärast 47 aastat tähistati 1988. aasta novembris tollase Tallinna 1. Kutsekeskkooli saalis, endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides Karu tn 16, pidulikult gümnaasiumi kauaaegse direktori Samuel Gurini 100. sünniaastapäeva. 1989. aasta sügisel organiseeriti pühapäevakool, mis alustas tööd juba endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi ruumides. 1990. aastal avati Tallinna Juudi Kool, mis oli esimene rahvusvähemuse kool taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kooli võeti õpilasi kuni 9. klassini ja kooli tegevust finantseeriti riigi eelarvest. Sellest ajast alates koondus kogu EJKS tegevus Tallinna Juudi Kooli ruumidesse. Kooli esimeseks direktoriks sai Aviva Gluhovskaja, kes nüüd elab USA-s, õppealajuhatajaks aga Lilia Ogurkova, kes elab Iisraelis.
12. aprillil 1992. aastal võeti EJKS-i koosolekul vastu otsus Eesti Juudi Kogukonna (EJK) loomise kohta. Esimeseks EJK esimeheks oli Gennadi Gramberg, kes õpetas koolis ka heebrea keelt. 1994. aastal tunnistati kogukond enne 1940.aastat tegutsenud juudi kogukonna õigusjärglaseks ning kogukonnale tagastati ka koolihoone Karu tn 16. Hiljem tähistati selles kooli 70. ja 75. aastapäeva. Tallinna Juudi Kool ning Eesti Vabariigi Haridusministeerium sõlmisid lepingu Iisraeli Haridusministeeriumiga, tänu millele töötavad koolis heebrea keele õpetajad Iisraelist.
Meie kool oli algul põhikool, kuid üsna varsti tekkisid ka gümnaasiumi klassid – 10. klass, 11. klass ja 12. klass.
Kaks juubelit ühel päeval Tallinna Juudi Koolis
14. oktoobril tähistati kooli saalis pidulikult kahte tähtsat sündmust—85 aastat Juudi kooli avamisest ja 20 aastat Juudi Kooli taasavamisest.
Saalis oli palju külalisi kelle hulgas Tallinna Linnavõimu ja Haridusameti esindajad,samuti kooli lõpetajad enne sõjaeelsest kui ka tänasest päevast. Pidulik aktus algas kooli algusaastate sündmuste tutvustamisest. Tervitussõnadega esenes kooli direktor Igor Iltsenko. Suure huviga kuulasid saalis olijad sõjaeelse perioodi kooli lõpetajate Lii Kaplani ja Rahil Randvee mälestusi. Gennadi Gramberg jutustas oma esinemises kui keeruline oli kooli taastamisprotsesss eelmise sajandi 90. Ndatel aastatel. Pidulik osa lõppes kontserdiga, kus esinesid tallinna Juudi Kooli õpilased. Mälestusväärse sündmuse auks kingiti igale külalisele kooli juubeliks spetsiaalselt valmistatud märk.